Võib juhtuda, et satute halva õnne või tähelepanu puudumise tõttu kokku et olete avanud kahtlase SMS-i ja nüüd mõtlete, mida teha. Kahjuks pole te ainuke inimene, kes on selliste olukordadega silmitsi seisnud, kuna üha rohkem pettureid ja häkkereid kasutab neid sõnumeid meie seadmetesse hiilimiseks.
See on uudishimulik, sest saabumisega WhatsApp ja teiste kiirsuhtlusrakenduste kasutamine oli jäänud minevikku. Praegu on need aga kontaktkanaliks, mida erinevad riigiasutused kasutavad sageli kodanike poole pöördumiseks ja ka paljud ettevõtted (pangad, telefonioperaatorid, pakifirmad jne) klientidega suhtlemiseks. Kurjategijad teavad seda ja püüavad seda ära kasutada.
Kõige tüüpilisem näide on panga SMS, milles meid teavitatakse kummalisest liikumisest meie kontol ja palutakse meil klõpsata lingil, kuhu saame probleemi lahendamiseks oma andmed sisestada. See on kahjuks kuulus naeratamine (Phishing tekstisõnumiga). Teine tüüpiline juhtum on valeteadete kättetoimetamise või paki kaotsimineku kohta nüüd, mil veebist ostmine on juba laialt levinud.
Peab ütlema, et enamikul juhtudel on see lihtne tuvastada, kas oleme saanud petturliku SMS-i. Kui saame teateid pankadest, kus meil pole kontot, või pakkide kohta, mida me pole tellinud. Midagi, mis tekitab meis samuti umbusku, on halvasti kirjutatud, sageli kirjavigadega, meile saabuvatest SMS-tekstidest. Midagi sobimatut haldusasutustele või tõsistele ettevõtetele.
Kuid mõnikord on "pahad poisid" tõesti salakavalad ja teavad, kuidas saatjatena esineda. Või tabavad nad meid lihtsalt ootamatult. See on siis, kui me langeme tema lõksu. Kui saame õigel ajal teada, saame vea siiski parandada.
Milliste riskidega me silmitsi seisame?
Kahtlase SMS-i avamise tagajärjed võivad olla väga erinevad. Paljudel juhtudel ei juhtu midagi, sest pettur pole teadnud või pole osanud kasutada tundlikku teavet, mille oleme kogemata kandikule pannud. Võib ka juhtuda, et midagi halba ei juhtu, sest oleme saavutanud õigel ajal reageerida, nagu me hiljem selgitame.
Siiski võime paljudel muudel juhtudel sattuda ohustatud andmete varguse ohvriks, näiteks meie pangamandaadid või meie kontode mandaadid sotsiaalvõrgustikes ja muudes võrguteenustes. Kõik see võib ilmselgelt põhjustada väga tõsiseid olukordi.
Ilmselgelt on ideaalne see, et me peaksime seda tüüpi sõnumitele vastamisel alati olema ettevaatlikud ja isegi mõnevõrra kahtlustavad. Aga kui kahju on juba tehtud, pole sellest enam kasu. Kõigest hoolimata ikkagi on mõned toimingud, mida saame teha suuremate pahede vältimiseks.
Mida saaks teha?
Kui oleme avanud kahtlase SMS-i ja klõpsanud mõnel selles sisalduval lingil, peaksime tegema järgmist.
- Esimene ja kiireloomulisem asi on Ühendage koheselt meie mobiiltelefon Internetist lahti (nii WiFi kui ka mobiilse andmeside), et see oleks isoleeritud ja kurjategijatele hetkel kättesaamatuks.
- Järgmisena peame kontrollige installitud rakendusi meie seadmes, otsides seadet, mis on hiljuti installitud või mida me ei mäleta, et oleksime ise installinud. Võimalik, et tegemist on mõne nuhkvaraga, mille peame võimalikult kiiresti desinstallima.
- Mõnikord on nende rakenduste desinstallimine nii lihtne või ei saa seda üldse lõpule viia. Sel juhul on kõige parem seadmed taastada tehaseseadetele.*
- Kui oleme kindlad, et on toimunud andmevargus, on see vajalik esitage virtuaalne kaebus poolt Phishing riigipolitsei ees.
- Peame ka helistage meie panka meie pangakaartide tellimusest loobumiseks, internetipanga ja üldiselt kõigi võrguteenuste parooli muutmiseks, mida me regulaarselt telefoni teel kasutame.
(*) Enne seda on soovitatav kaebuse esitamisel tõendina teha mõned ekraanipildid.
Kahjuks on panga toimingud seda tüüpi pettuse korral piiratud ulatusega: kui keegi on meie kaarti ostu sooritamiseks kasutanud, on võimalus raha tagasi saada; kui on tehtud ülekanne teise panka, sõltub tagasimaksmine suuresti sihtpangast. Oluline on panka võimalikult kiiresti teavitada ja juhtunut hästi selgitada.
Parem ennetada kui kahetseda
Kuid parim vastumürk kahtlaste või petturlike SMS-ide vastu on olge alati valvel. Me ei saa nende saamist vältida, kuid meie kätes on rakendada tervet mõistust, ignoreerides ja kustutades neid SMS-e. Näiteks kui saame oma pangalt väidetava teate, mis nõuab viivitamatut tegutsemist ("klõpsake lingil" või "sisestage oma turvakood"), siis on parem käituda külmalt ja helistada pangakontorisse, et asja selgitada.